Ühel päeval läks kodune ema oma armas poeg uksest välja, kui ta taas tulles nägi, et külmkapis pole rukkileiba ja tühjaks pakitud teekarfon ei olnud veel uut teesegu täis saanud. Ta ütles pojale: “Hea poeg, läheksid kasvõi poest ja täidaks südame märgiga rukkileiva ja tee.” Poeg mõtles päris kaua ja siis lausus: “Äkki on kergem tee täita kui südant.”
Märksõnad: “rukkileib”, “tee”, “poest”, “südame”.