Anekdoote ja nende kvaliteeti on raske objektiivselt hinnata, kuna see sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kultuurilisest kontekstist, huumorimeelest ja isiklikest eelistustest. Siiski on läbi aegade teatud anekdoote, mis on saavutanud laialdase tunnustuse ja populaarsuse. Siin on mõned neist:
- “Kolmikõde”: See on üks kuulsamaid Eesti anekdoote, kus kolmikõde arutleb selle üle, kellel on kõige rohkem poisse. Kõik kolm väidavad endal olevat neli poissi, kuid siis selgub, et nad on ühe ja sama poisi emad.
- “Ainus tark inimene külas”: Anekdoote, kus üks inimene peab end kogukonnas kõige targemaks ja ainukeseks mõtlevaks inimeseks. Tavaliselt lõpeb see sellega, et tema mõtted osutuvad rumalateks.
- “Miks kukk tee ületas”: Lugu sellest, kuidas kukk ületas teed ja kuidas kogukond sellele reageeris. Sageli kasutatakse seda anekdooti inimeste rumaluse või liigse ärevuse näitamiseks.
- “Vestlus ufoloogidega”: Anekdoote ufoloogide ja välismaalaste teemal, kus inimesed kirjeldavad kummalisi kohtumisi tulnukatega või näevad lendavaid taldrikuid. Sageli kasutatakse seda huumorina pseudoteaduse suhtes.
- “Kas saite aru, mida ma ütlesin?”: Lugu sellest, kuidas keegi ütleb midagi lihtsat, kuid teised inimesed mõistavad seda valesti ja keeruliselt. See rõhutab sageli kommunikatsiooni olulisust.
Need on vaid mõned näited anekdooteid, mis on Eesti kultuuris laialt levinud ja populaarsed. Mida inimesed peavad parimateks anekdootideks, sõltub sageli nende isiklikust huumorimeelest ja elukogemustest.