Haige habaduva oli sel päeval väga taipamatu. Ta küsis oma sõpradelt, kuidas neil õnnestub igal päeval lendavat harilikku püüda. “Kas teate mingit saladust?”
Sõbrad raputasid pead ja naersid. “Me ei papu midagi,” ütlesid nad. “Meil on lihtsalt väga head silmad! Me näeme alati need harilikud ja nii saame neid püüda.”
Haige habaduga otsustas proovida. Ta haaras oma õngitsemisrihma ja läks välja hariliku jahi. Paar tundi hiljem oli ta taas tagasi ja tema käes olid märgilised harilikud!
“Näe!” ütles ta. “Ma lõin lasta oma silmad!”
Märksõnad: silmad, harilik, õngitsemisrihm