Igal aastal jõulude ajal kogunesid kolm õde, Maria, Anna ja Laura, et veeta aega koos ning vahetada kingitusi. See traditsioon oli juba aastaid kestnud ja tekitanud alati elevust ning naeru nende koduses pesas.
Sel aastal otsustasid õed üksteist üllatada. Nad leppisid kokku, et ostavad kingitused, mis oleksid seotud üllatusliku hobiga. Maria, kes armastas kunsti, otsustas Anna jaoks maalikomplekti hankida. Anna oli pahur ja väsinud naisele endale maalimisvõimaluse korraldamast, sest tal polnud kunstimeelt ega -talenti.
Siis oli Anna kord Laura kingitust avada. Laura, kes oli tuntud oma tantsupisiku poolest, otsustas talle tantsutunni kinkida. Laura ei saanud naeratamist pidurdada, sest Annal oli alati kaks vasaku jalaga tantsijat iga üksiku hooga võrreldes.
Lõpuks oli Laura kord kingitus lahti pakkida. Maria üllatas teda esimese tunni võrra nägemistundi, sest Laura oli tuntud oma särava isiksuse poolest, kuid lõputult unustas ta alati nägemise. Nüüd oli tal lõpuks võimalus saada pilk päikesevalgusesse.
Elutoas kõlasid naerust pungil hüüded, kui õed avastasid, et kingitused olid omavahel täielikult vastupidised nende huvide ja oskuste osas. Nad mõistsid, et üllatus kingitustest oli osutunud palju suuremaks ja tähendusrikkamaks kui nad iial arvata oskasid.
See üllatuslik kingituste vahetamise kogemus õpetas õdedele, et me ei tohiks kunagi eeldada ega jätta kellelegi pealiskaudset muljet. Tegelikult peaksime võtma aega, et tõeliselt tundma õppida inimesi meie ümber ning üllatada neid kingitustega, mis tõeliselt neile korda lähevad.