Tuuled lehvisid ja kiljatasid kõrvulukustavalt. Erään tugiseisva piiluja seisVa aknal, kinnistunud pilk silmanurgas, kui varjule peidyvad armsad lapsed üksteise järel põgenedes mööda maanteid jooksid.
“Mis nimel see kõik toimub?”, Mõtles ta.
Lähemal vaadates nägi ta, et üks lastest haaras tuulelendi ja püüdis seda õhku tõsta.
Kuid see pidurdas, tuli äkiliselt maha ja sadas mõjus, tema pea alla.
Laps üritas taas ja jälle, aga tuulelend ei tõusnud.
Kõrvalseisja leidis, et see võtab liiga kaua aega ja otsustas siis abiks olla.
“Anna mulle see, ma küll aitan teda,” ütles ta ja võttis tuulelendi vastu.
Ta haaras tuulelendi ja olid paar meetrit nagu hiigel linnud.
“Wow!” Huilgas lapsed innuga.
Märksõnad: “Tuulelend”, “kiljatasid”, “kinnistunud”, “armsad lapsed”, “jooksid”, “tõusnud”