Jänes hüppas metsas ringi, kui äkki leidis maast taskulambi. Põnevusest värisevate käppadega vajutas ta nuppu ja lamp läks tööle. Sellest valgusest inspireerituna hõikas jänes: “Nüüd, kui mul on valgus, leiaksin ma kindlasti tee õnneni!”
Mõeldud-tehtud, jänes asus õnne otsima. Ei läinudki kaua, kui ta kohtas karu, kes oli parasjagu oma kõhtu meega täitmas. “Hei, Jänes, mida sa valgustad?” küsis karu. Jänes vastas: “Otsin õnne!”
Selle peale karu naeris ja ütles: “Õnn ei peitu valguses, Jänes. Õnn peitub heas meevarus!”
“Võib-olla sinu jaoks,” muigas jänes, “aga ma usun, et igaühe õnn on erinev ja mina ei pea oma õnne enam pimeduses otsima!”
Anekdoodi moraal: Igaüks leiab oma õnne erinevatest allikatest ja alati ei pea õnne jaoks midagi suurt tegema – mõnikord piisab vaid valguse sisselülitamisest.
“Märksõnad”: “jänes”, “õnn”, “valgus”, “karu”, “meevaru”