Kaks kassi istusid õhtul õues ja vaatasid tähtede poole.
Esimene kass ütles teisele: “Kas sa tead, et kõik need tähed on tegelikult gigantrippidel täis kala?”
Teine kass kergitas kulmu ja vastas: “Tõesti? Ja kuidas me sinna saame?”
Esimene kass mõtlikult vaatas kõrgele taevasse ja ütles: “Noh, me peame esmalt välja mõtlema, kuidas avada see kurikuulus ‘kasside kosmoserakett’.”
“Mis ‘kasside kosmoserakett’?” uuris teine kass uudishimulikult.
Esimene kass ohkas: “See suur hõbedane asi, mida inimesed oma garaažides hoivad. Aga minu plaan oli tegelikult palju lihtsam – ma kavatsesin lihtsalt väga kõvasti nurru lüüa ja loota, et mõni toidukonserv sinna kätte kukub.”
Teine kass muigas: “Hea plaan, aga äkki… me peaksime lihtsalt järgmisel korral kui nad toidupoes käivad, ostukärusse extra tuunikalahoidikuid ‘juhuslikult’ poetama?”
“Geniaalne! Kõikjal leviv kassisalakavalus!” nõustus esimene kass ja nad mõlemad hakkasid salapäraselt naerma, tähti ja oma hiilgavat plaani silmitsedes.
Märksõnad: “kassid”, “tähed”, “kosmoserakett”, “tuunikala”, “nurrumine”