Hr Kask oli tuntud ärimees, kes omandas suure metsavalduse. Ta kaasas projektisse erineva kogemusega puulõikureid: mõned olid vanad kogenud karud, teised noorukesed, kes alles alustasid tööd.
Kogenud puulõikurite käsitöö
Esimene puulõikur, keda Hr Kask tööle kutsus, oli vana kogenud meister. Ta tuli tööle varakult, enne päikesetõusu ja lõpetas pärast päikeseloojangut. Ta raius puud täpsusega, milline puu vajas vaid ühe löögiga maha minemist ja milline vajas rohkem vaeva. Kuid aastad võtsid oma ja iga päev raius ta üha vähem ja vähem puid.
Noored ja tormakad puulõikurid
Uksele koputasid aga noored mehed, kes hiilgasid energiast ja nägid vanakooli puulõikuris vaid vanamoelist. Nad ei mõistnud, miks peab seda tööd tegema nii aeglaselt ja raskesti, kui saab minna ja tormata.
Noored mehed soovisid Hr Kase puulõikuspõllu ümber kujundada. Neil olid kaasas mootorsaed, trimmerid ja muud moodsad tööriistad. Võtsid nad ette, lõid labida maha ja läksid, läksid ning ei vaadanud tagasi. Ühe päevaga oli raiutud rohkem puid kui vanameister terve nädalaga maha suutis saada.
Nad olid rahul, sest nende töö läks korda. Paraku said nad varsti aru, et kiirustades tehtud töö jätab endast palju korrast ära ja igast puust ei saadud maksimumi välja.
Töö õppetund
Lugu lõppes, kui Hr Kask tõdes, et mõlemal puulõikurite tüübil on head ja vead. Kogenud meistri täpsus ja kogemus olid väärtustatud, aga noorte energia ja kiirus samuti. Kokkuvõtteks sai aru, et kannatlikkus ja pühendumus on võtmetähtsusega, kuid samas ei tohi unustada ka innovatsiooni ja progressi.
Märksõnad: “Hr Kask”, “puulõikur”, “kogenud”, “noored”, “töö”, “puud”, “kannatlikkus”, “pühendumus”, “innovatsioon”, “progress”