Oli kord väike tüdruk nimega Lia, kellel oli kass nimega Täpi. Täpi oli väga energiline ja ärkas sageli juba hommikul kell neli. Lia oli sellest väsinud, sest ta tahtis hommikuti kauem magada.
Ühel päeval andis Lia oma kassile unerohtu. Oodates, et Täpi järgmisel hommikul kauem magaks, läks ta oma tuppa ja jäi magama. Hommikul, kui ta ärgates nägi, et on kell kuus, hüppas ta rõõmust.
Tüdruku üllatuseks oli aga Täpi juba ärkvel ja tegi kõik endast oleneva, et Lia üles äratada. “Kuidas sa oled juba ärkvel? Ma andsin sulle ju unerohtu!” hüüdis Lia.
Tundus, et unerohi oli andnud Täpile veelgi rohkem energiat. Täpi jooksis ringi, hüppas mööda tuba ja äratas Lia täielikult üles.
Lia õppis sellest, et unerohi ei pruugi alati lahendus olla mõnele probleemile. Ja ta oli ka õppinud, et ta ei peaks pettuma när Täpi teda vara üles äratab, vaid pigem ärkama Täpiga koos ja nautima varahommikuid.
Märksõnad: “Lia”, “Täpi”, “unerohi”, “energia”