Algus
Ühel päeval tuulik ja ilm kohtusid.
“Kuule, tuulik,” ütles ilm, “olen kuulnud, et sa kogu aeg mind ringi ajad. Mis mul sinuga viga on?”
Tuuliku vastus
Tuulik muias ja vastas: “Ega mina sind ringi ei aja, vaid hoopis sinu tuulepuhangud mind ringi käivad. Arusaadav eksitus, kuna meid on sageli koos nähtud.”
Ilma jätkamine
Ilm vaikis hetke, mõtles ja vastas siis: “Ah, see on nii. Siis võib-olla peaksin veidike oma tuulepuhanguid hoidma, et sa natuke puhata saaksid. Sa oled ju lõpuks otsaga päris kõvasti ringi käinud.”
Lõppmõte
Ja nii otsustaski ilm mõned päevad tuule vaos hoida, andes tuulikule väikese puhkuse. Nii saavad sageli arusaamatused selgeks rääkides.
Märksõnad
“tuulik”, “ilm”, “tuulepuhangud”