Kaks naabrit, Juku ja Kalle, elavad kõrvuti. Mõlemal on aed ja mõlemal on koduaias tiik. Ühel päeval Juku märkas, et Kallega midagi toimub – ta tundis end rahutuna ja askeldas pidevalt aias ringi.
Juku seisis aiaäärse puu all ja jälgis Kallega toimuvat. Kalle lõi oma tiigi kõrvale suure augu ja sutsas sinna sisse kaabliga kraana. See aga ei näinud välja nagu tavaline kraana – krae oli kuidagi ebaharilikult suur.
Juku läks Kallega rääkima ja uuris: “Kuule, Kalle, mis sa siin teed? Mis kraana see on, mis näeb välja nagu tulnukas?”
Kalle vastas naerdes: “See on minu uus kiire kraana.”
Juku naeris vastu: “Jah, see on nii kiire kraana, et voolab veel kiiremini kui minu kraana.”
Selle peale Kalle ütles: “Muide, sa eksid. See kraana ei voola mitte kiiremini, vaid aeglasemalt. Aga see-eest on ta väga efektiivne.”
Juku arvas, et Kalle naljatleb: “Kuidas saab aeglasem kraana olla efektiivsem?”
Kalle seletas: “See kraana on teistsugune. Ta ei voola kiiresti, aga selle asemel, et vesi läheks kohe tiiki, võtab minu kraana aega, segab vett õhuga ja siis väljastab veemullid. Need veemullid on väga head minu tiigi veele. Ma võin sind kihla vedada, et mu tiik on kohe palju parem!”
Juku ei uskunud Kallega, kuid peale mõne päeva möödumist sai ta aru, et Kallega tiik on tõepoolest rohelisem ja kalad näisid rõõmsamad. Ta oli hämmastunud: “Kalle, sa olid õige… aeglasem kraana on tõepoolest efektiivsem!”
Märksõnad: “kiire kraana”, “Juku”, “Kalle”, “aeglasem kraana”, “tiik”