Kord olid kolm poissi mängimas põllul, kus kasvasid potid. Poisid olid nii rõõmsad, et nad olid unustanud mängus viljade positsioonid. Üks neist, Juku, leidis suure poti ja hõiskas: “Ma olen leidnud suurima poti!”
“See on võimatu,” vastas teine poiss, Kalle. “Suuremad potid on alati põllu sügavamates osades. Sa oled leidnud ainult keskmise suurusega poti.”
Juku, kes oli alati mõnevõrra edev, otsustas tõestada, et ta on tõepoolest leidnud suurima poti. Ta pani poti oma pea peale ja hüppas püsti. Ootamatult jäi Juku potiga maa peale kinni. Kalle ja kolmas poiss Mattis proovisid teda aidata, kuid ei suutnud poti raskuse tõttu.
Poisid hakkasid naerma ja Juku, kes oli alguses hämmingus, hakkas samuti naerma. Nad jätkasid mängimist, pott peas, kuni oli aeg koju minna.
Järgmisel päeval tuli Kalle põllule, nägi potti ja ütles: “Juku, ma leidsin su suure poti.” Juku, Kalle ja Mattis naersid ja hakkasid uuesti mängima.
See lugu on meile kõigile meeldetuletus: olgu potid kui suured tahes, kõige olulisem on ikkagi naer ja hea seltskond.
Märksõnad: “poisid”, “pott”, “põll”, “Juku”, “Kalle”, “Mattis”