Laps koos isaga jalutasid pargis. Laps osutas puule ja küsis: “Isa, kes kõik need puud siia istutas?”
Isa vaatas taevasse, mõeldes, ja vastas: “Ei oska öelda, poeg. Võib-olla linnud, võib-olla inimesed, võib-olla tuul. Aga tänu neile on meil nüüd nii ilus park, kus jalutada.”
Laps oli mõneks hetkeks vait, aga lõpuks ei saanud ta oma uudishimu taltsutada ja küsis veel: “Aga isa, kust need linnud ja inimesed ja tuul tulevad?”
Isa naeratas, istus murul ja patseeris lapse pead. “Ma arvan, et see on küsimus, millele saad vastuse, kui sa suuremaks saad, pojake.”
Märksõnad: “laps”, “isa”, “puu”, “park”