Oli kord müüriladuja, kes sai töötada täpselt filosoofi kõrval. Müüriladuja ehitas pidevalt müüre, rebides neid pärast valmimist uuesti maha ja uuesti üles ehitades. Kogu aeg, kui ta seda tsüklit kordas, uuris filosoof mõtlikult ja sügava huviga.
Ühel päeval ei suutnud filosoof enam uudishimu talitseda ja küsis: “Miks sa neid müüre pidevalt üles ehitad ja maha lammutad?” Müüriladuja naeratas ja vastas: “Sellepärast, et ma ei taha kunagi lõpetada müürieemaldaja olemist. Iga kord, kui ma selle müüri maha võtan, annab see mulle võimaluse taastada, kuid parem kui see oli enne.”
Filosoof naeratas ja ütles: “See on tõsi. Oleme kõik oma elus nagu sina. Oleme lihtsalt oma mõtete müüriladujad ja eemaldajad. Me lõhume ja ehitame alati, et muuta ja kasvada. Ja lihtsaim viis, kuidas teada saada, kas oleme parandasime, on jätkata lammutamist ja rajamist.”
Ja nii nad mõlemad naeratasid, igaüks oma eraldi maailmas, kuid jagavad seda sügavat tarkust.
Märksõnad: “müüriladuja”, “filosoof”, “müür”.